Tulistamisvõistluse reeglid


1. Mänguväljak

Kasutatavad mänguväljakud on võimalikult ühesuguse pinnasega. Ring (sihtmärkide jaoks) on 1m läbimõõduga ja asub neljast 50 cm läbimõõduga viskeringist (tulistaja jaoks) 6 m, 7 m, 8 m, ja 9 m kaugusel mõõdetuna sihtmärkide ringi servast.
Kahe võistleja vastasseisu korral (nt veerandfinaalis), on võistlusplatsid ette valmistatud üksteise kõrvale ja samas suunas, et võistlust oleks parem jälgida.

2. Sihtmärk ja takistused

Sihtmärk ja takistused on asetatud 1m läbimõõduga ringi sisse nagu on näidatud alljärgneval joonisel.

Harjutus 1 Harjutus 2 Harjutus 3 Harjutus 4 Harjutus 5

Ringi sisse maasse on löödud naelad, korgid või muud märgistused, mis näitavad kuulide ja snadi asukohta.
Objektid on üksteisest lahus ning kahe objekti (sihtmärgi ja takistuse) minimaalne vahe on 10cm, välja arvatud kolmandas harjutuses, kus sihtmärgi ja takistuste vahe on 3cm.
Sihtmärk (kuul) asub alati ringi keskel, mis tähendab, et sihtmärgist viskeringi servani on 6,5 m, 7,5 m, 8,5 m ja 9,5 m.
Snadi tulistamisel asub snadi ringi servast 20 cm kaugusel vaadatuna tulistaja poolt. Seega snadi asub viskeringist 6,2 m, 7,2 m, 8,2 m ja 9,2 m kaugusel.

3. Kasutatavad vahendid

a) Kuulid, sihtmärgid harjutustes 1, 2, 3 ja 4. Kõik kuulid on 74mm läbimõõduga, 700g rasked ja siledad. Sihtmärgid on heledat värvi.
b) Snadi, sihtmärk (harjutuses 5) ja takistus (harjutuses 2) on läbimõõduga 30mm; mitte raskem kui 10 grammi valmistatud puidust ja värviline.
c) Takistuskuulid harjutustes 3 ja 4 on samade parameetritega nagu punktis a), aga tumedat värvi.
d) 1m läbimõõduga konksude või naeltega kinnitatavad sihtmärkide ringid (kogus vastavalt vajadusele).
e) 50cm läbimõõduga konksude või naeltega kinnitatavad viskeringid tulistajatele (kogus vastavalt vajadusele).
f) Naelad, korgid märgistamaks ringi keskkohta ja kohti, kus asuvad takistused ja snadi.

Kuulide läbimõõt ja kaal võivad varieeruda, kuid ühel võistlusel peavad need olema ühesugused.

4. Punktide arvestus

Tulistamine läheb arvesse, kui visatud kuuli esimene kokkupuude leiab aset ringis, kus asuvad sihtmärk ja takistused. Viset ei arvestata kui vistud kuul puutub või riivab ringi äärt. Vaidluste vältimiseks soovitatakse ringi serv märgistada kriidi või plastiliiniga

1 punkt: Vise läheb arvesse, kui sihtmärk saab korrektselt pihta, kuid ei välju ringist. Harjutused 2 ja 4 – kui takistused saavad pihta tagasi tulevast löögikuulist, olenemata sihtmärgi, snadi, takistuskuulide ja viskekuuli positsioonist. Harjutus 3 – kui lisaks sihtmärgile saab pihta üks takistuskuul peale sihtmärk kuuli tabamist. 

3 punkti: Vise läheb arvesse, kui sihtmärk saab korrektselt pihta ja väljub täielikult ringist. See kehtib harjutustes 1, 2, 3 ja 4Harjutustes 2, 3 ja 4 ei tohi takistusi puudutada. Harjutus 5 – kui snadi saab korrektselt pihta (liigub oma kohalt), aga ei välju ringist.

5 punkti: Vise läheb arvesse, kui viskekuul jääb ringi, sihtmärk saab korrektselt pihta ja väljub täielikult ringist ilma  takistusi puutumata (karroo) – harjutused 1, 2, 3 ja 4Harjutustes 2, 3 ja 4 ei tohi takistused liikuda. Harjutus 5 – vise läheb arvesse, kui viskekuul tabab sihtmärki (snadi) ja sihtmärk väljub täielikult ringist.

Harjutuste eest saab maksimaalselt 100 punkti.

5. Võistluse süsteem

Tulistamise võistlused algavad kahes etapis toimuva eelringiga, selgitamaks 8 parema võistleja pääsemise finaalringi. Iga võistleja sooritab kogu harjutuste seeria, mis koosneb 20 tulistamisest, s.t. 4 viset neljal eri kaugusel 5 harjutuses. Kui võistluskutses ei ole määratletud teisiti*, siis esimesest etapist saavad 4 parimat tulemust saavutanud võistlejat kohe edasi ¼ finaali vastavalt kohtadega 1-4, 16 järgmist (kohtadel 5 kuni 20) võistlejat võistlevad teises etapis (repechage). Kui teise etappi viimastena pääsenud võistlejate punktisumma on võrdne (nt võistlejatel kohtadel 19 kuni 22 on võrdne tulemus), siis pääsevad teise etappi kõik võrdse punktisummaga võistlejad (5- ja 3-punktiliste tulemuste arvu ei võrrelda). Teise etapi viskejärjekord määratakse esimese etapi tulemuste järgi, kõige madalama punktisummaga võistleja alustab esimesena. Kohtunikelaud määrab, et millisel rajal visatakse. Võistleja teise etapi tulemus liidetakse esimese etapi tulemusele ning kahe etapi kokkuvõttes 4 parimat tulemust saavutanud võistlejad saavad edasi ¼ finaali vastavalt kohtadega 5-8.

* Eestis korraldatavate ühepäevaste võistluste puhul on sõltuvalt osalejate arvust soovitatav eelringis kasutada alljärgnevat võistlussüsteemi:
8...11 osalejat, kellest 2 parimat saavad otse poolfinaali ja 4 järgmist teise etapi (repechage) visetele,
12...15 osalejat, kellest 2 parimat saavad otse poolfinaali ja 6 järgmist teise etapi (repechage) visetele,
16...23 osalejat, kellest 4 parimat saavad otse veerandfinaali ja 8 järgmist teise etapi (repechage) visetele,
24...31 osalejat, kellest 4 parimat saavad otse veerandfinaali ja 10 järgmist teise etapi (repechage) visetele,
32...39 osalejat, kellest 4 parimat saavad otse veerandfinaali ja 12 järgmist teise etapi (repechage) visetele,
40 ja rohkem osalejat, kellest 4 parimat saavad otse veerandfinaali ja 16 järgmist teise etapi (repechage) visetele.

Nii esimese kui teise etapi 4 parema (*Eestis kuni 15 osaleja puhul 2 parema) võistleja võrdsete tulemuste korral arvestatakse kõigepealt 5-punktiliste tulemuste arvu - kõrgema koha saab võistleja, kellel on 5-punktilisi sooritusi rohkem. Kui need on võrdsed, siis otsustab paremuse 3-punktiliste tulemuste kõrgem arv.

Täiusliku võrdsuse korral korraldatakse ümbervisked, kus võistlejad tulistavad igas harjutuses ühe kuuli 7 m ringist. Viskeseeriast on võimalik maksimaalselt koguda 25 punkti. Kui ka pärast ümbervisete seeriat on punktid võrdsed, korratakse sama protseduuri, kuid lõpetatakse koheselt, kui üks võistleja saab harjutuses teisest võistlejast rohkem punkte. Samasugust ümbervisete protseduuri järgitakse ka finaalides viigilise lõpptulemuse korral.

Pärast eelringi teist etappi jätkub võistlus karikasüsteemis alates veerandfinaalidest, kus esimeses veerandfinaalide paaris lähevad kokku esimese etapi võitja (lõppkoht pärast eelringi 1) ja teise etapi neljas (8) ning esimese etapi neljas (4) ja teise etapi võitja (5), teises veerandfinaalide paaris esimese etapi kolmas (3) ja teise etapi teine (6) ning esimese etapi teine (2) ja teise etapi kolmas (7). Poolfinaalides kohtuvad esimese veerandfinaalide paari võitjad omavahel ja teise veerandfinaalide paari võitjad omavahel.

*Eestis kuni 15 osaleja puhul jätkub võistlus pärast eelringi teist etappi karikasüsteemis alates poolfinaalidest, kus esimeses poolfinaalis lähevad omavahel kokku esimese etapi võitja (1) ja teise etapi teine (4) ning teises poolfinaalis esimese etapi teine (2) ja teise etapi võitja (3).

Alates veerandfinaalidest tulistavad 2 võistlejat vaheldumisi samal rajal. Ühe viske sooritamiseks on maksimaalselt 30 sekundit. Edasi pääseb võistleja, kes saavutas vastasest parema tulemuse.

Kohtunik teatab selge häälega või näitab viske eest saadud punkte, sihtmärke asetab ja paneb oma kohale tagasi korraldaja poolt määratud isik.

Ühe väljaku kohta on vaja üht kohtunikku, kes teatab tulemuste märkijatele punkte. Lisaks on vaja kohtunikku või ametnikku, kes jälgib tulistaja jalgade asukohta viskeringis (2 väljaku kohta võib olla 1 kohtunik või ametnik). Iga väljaku kohta on vaja ka üht tulemuste märkijat. Kokku on ühe väljaku peale vaja 3 inimest, kahel väljakul toimuva matši jaoks 4 inimest.

6. Registreerimine

Võistlusele registreerumine toimub vastavalt võistluskutsele.

7. Auhind ja tiitel

Vastavalt võistluskutsele.

8. Vahejuhtumid

Kui võistluse käigus leiab aset mõni vahejuhtum nagu elektrikatkestus, torm, avalik sissetung (asjade loopimine, laserkiired jne), mis ei ole vahetult seotud võistlejaga, siis võistlus annuleeritakse. Alustatakse uuesti niipea kui võimalik. Samad võistlejad alustavad 1. harjutusest.

9. Hilinemine

Peale esimest kutset on võistlejal 5 minutit aega, et võistlusplatsile jõuda. Mitteilmumise korral kutsutatakse teist korda, kuid karistuseks alustab võistleja 5-punktilisest kaotusseisust. Kui võistleja ei ilmu kohale ka 5 minuti jooksul pärast teist kutset, siis võistleja eemaldatakse võistlustelt.

Käesolevad reeglid on Eesti oludele mugandatud versioon F.I.P.J.P poolt kinnitatud maailmameistrivõistluste tulistamisvõistluse reeglitest 2019