Kuidas valida kuule?
Õigete kuulide valimine avaldab mängule suurt mõju. Kuule valides tasub mõelda järgmistele punktidele.
Oskuste tase
Kas sa oled algaja, kes mängib vahel vaid lõbu pärast või võtad mängu tõsisemalt ja osaled ka võistlustel? Esimesel juhul sobivad hästi harjutuskuulid, mida saab osta enamikest Eesti supermarketitest ja spordipoodidest. Teisel juhul on mõttekas osta võistluskuulid, mida küll Eestis poodides ei müüda (lähim pood asub Soomes), kuid neid saab tellida Internetist. Järgnevad punktid kehtivad võistluskuulide kohta, kuna harjutuskuule erinevate parameetrite järgi valida ei saa.
Viske stiil
Kas sa oled asetaja, lööja või keskmängija? Õigete kuulide valik aitab sul oma stiili lihvida.
Suurus
Kuuli läbimõõdust (diameetrist) sõltub, kui hästi sa oma viset kontrollid ja kui mugavalt ennast kuuli visates tunned. Kui kuul on liiga väike või liiga suur, siis on kontroll viske üle väiksem ja käsi väsib kiiremini. Rusikareegel on, et mida väiksem käsi, seda väiksem kuul. Asetajad eelistavad enamasti väiksemaid ja lööjad suuremaid kuule. Rahvusvaheline Petangi Liit (F.I.P.J.P. - Fédération Internationale de Pétanque et Jeu Provençal) lubab kasutada kuule, mille läbimõõt on vahemikus 70,5-80 mm. On mitu võimalust teada saada, mis suurusega kuul sulle sobib:
1) Siruta viskekäe sõrmed välja ning mõõda ära kaugus pöidla ja keskmise sõrme tipu vahel. Seejärel kasuta allolevat tabelit, et teada saada sulle sobiv kuuli suurus.
Sõrmede vaheline kaugus (mm) | Kuuli diameeter (mm) |
170 - 180 | 71 |
180 - 195 | 72 |
195 - 205 | 73 |
205 - 210 | 74 |
210 - 215 | 75 |
215 - 220 | 76 |
220 - 225 | 77 |
225 - 230 | 78 |
230 - 235 | 79 |
235 - 240 | 80 |
2) Prindi see pilt originaalsuuruses välja, mõõda oma käsi ning saa teada soovitatav kuuli diameeter.
3) Võta kuul kätte ja vaata järgmiste piltide järgi, kas kuul sobib:
Õige suurus |
Liiga suur |
Liiga väike |
Kaal
Kuuli raskusest (kaalust) sõltub, kui täpselt sa viskad, kui palju sa väsid ning kuidas kuul peab vastu füüsilistele mõjutustele (nt põrkele, löögile). Rusikareegel on, et mida raskem on kuul, seda vähem see pärast kokkupuudet maapinna või teise kuuliga liigub, ning mida kergem kuul on, seda kergem on seda visata. Liiga raske kuul väsitab käe kiiremini ära ja seetõttu jääb vise lühikeseks, liiga kerge kuul aga võib lennata kaugemale, kui sa plaanisid. Kui sa veeretad kuuli, siis peaksid valima raskema kuuli, sest see võtab otsema tee. Kui sa viskad kuuli, siis vajad kergemat kuuli, et väsimust vähendada. F.I.P.J.P. lubab kasutada kuule, mille kaal jääb vahemikku 650-800 grammi. Kuulid kaotavad kulumise tõttu kaalu - F.I.P.J.P. keelab kasutada kuule, mis on kaotanud rohkem kui 15 grammi oma esialgsest kaalust ning kuule, millelt ei ole võimalik välja lugeda kaalu, tootja kaubamärki, mudelit ja seerianumbrit. Keskmine võistluskuulide raskus on 690-720 grammi.
Milieu = keskmängija
Muster
Triibuline/sooneline muster mõjutab kuuli haaret, tiirlemist viskel ning seda, kuidas see pärast kokkupuudet maapinnaga veereb. Lisaks sellele eristab muster sinu kuule teiste mängijate omadest. Rusikareegel on, et mida siledam on kuuli pind, seda paremini see käest ära libiseb ja mida rohkem on kuulil sooni/triipe, seda lihtsam on seda käes hoida ning seda parem haarduvus on maapinnaga. Kui sa veeretad kuuli, siis peaksid valima soonelisema kuuli, kui aga viskad, siis sobib paremini siledam kuul. Kui oled asetaja, siis peaksid valima triibulise mustriga kuuli, sest see haardub maapinnaga paremini.
Teras
Kuigi kuule valmistatakse umbes tosinast erinevat sorti sulamist, eristatakse laias laastus kaht tüüpi:
Süsinikteras (Carbon steel)
Tänu süsinikterasest kuulide matile viimistlusele on nende käes hoidmine lihtsam (haarduvus on parem). Kuulid on kaetud (enamasti sinist või musta värvi) antikorrosiooni kihiga, mis kulub aga suhteliselt kiiresti (juba mõne mänguga) maha. Kuulide roostetamise vältimiseks tuleb need kuivana hoida. Niiskeks saamise korral aitab kerge õliga ülepühkimine. Süsinikterasest kuulid vajavad regulaarset õliga hooldamist.
Roostevaba teras (Stainless steel)
Roostevabast terasest kuulide sile viimistlus teeb viskamise lihtsamaks, võimaldades kuulil paremini käest ära libiseda. Lisaks sellele püsivad kuulid alati puhtamad ja säravamad. Roostevabast terasest kuulid ei roosteta ning tänu sellele ei vaja need regulaarset hooldust.
Kõvadus
Sõltuvalt valitud terasest ja selle kõvadusest, käitub kuul täiesti erisuguselt, kohandudes pinnase, mängutehnika ja mängija positsiooniga võistkonnas.
Enamasti eristatakse nelja kõvaduse tüüpi:
Kõvad kuulid (Hard boules)
Kõva kuul peab füüsilistele mõjutustele (nt põrkele, löögile) hästi vastu, kuid maapinnal või teist kuuli tabades põrkab rohkem. Sobib pehmele ja liivasele pinnasele, pikk eluiga.
Pehmed kuulid (Soft boules või Tender boules)
Mida pehmem on kuul (kõvadusega umbes 110 kg/mm2), seda vähem see põrkab kõval pinnasel ja seda vähem põrkub see tagasi karroo löömisel. Samas on pehme kuul vastuvõtlikum füüsilistele mõjutustele.
Poolpehmed kuulid (Half-soft boules või Half-tender boules)
Peetakse parimaks universaalseks kuuliks igasugusel pinnasel, nii asetamisel kui löömisel. Peab suhteliselt hästi vastu füüsilistele mõjutustele. Ideaalne kuul keskmängija jaoks.
Väga kõvad kuulid (Extra-hard boules või hardness + boules)
Kõrge sisemise elastsusega terase kasutamine ja unkikaalne karastamisprotsess vähendab sisemise resonantsi mõju. Seetõttu on väga kõval kuulil erakordne erakordne võime n-ö maasse imenduda, eriti väga kõval pinnasel ülikõrgelt asetades (pointing with a "plombé"), ja minimaalne tagasipõrge "otse rauda" löömisel. See käitub kui väga pehme kuul, kuid kulumisaste on võrreldav tavalise poolpehme kuuliga. Ideaalne kuul vilunud asetajatele ja lööjatele.