Põhikiri
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1.1. Eesti Petanque’i Klubide Liit (edaspidi Liit või Petangiliit; lühend EPKL) on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev heategevuslik vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud spordi ja liikumisharrastuse, eelkõige petangi harrastamisele ja selleks tingimuste loomisele.
1.2. Liit ühendab spordi vastu huvi tundvaid ja petangiga tegelevaid või selle spordiala arendamisest ning toetamisest huvitatud juriidilisi isikuid.
1.3. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast ja Rahvusvahelise Petangiliidu FIPJP reeglitest, mis ei ole vastuolus Eestis kehtivate reeglitega.
1.4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.
1.5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
1.6. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
1.7. Liidu asukoht on Tallinn.
1.8. Liit on asutatud 30. jaanuaril 1993. aastal.
2. peatükk
EESMÄRGID JA TEGEVUS
2.1. Liidu tegevuse eesmärkideks on sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine, petangi viljelemine ja arendamine liikumisharrastusest võistlusspordini ning Liidu tegevuse kaudu inimeste elukvaliteedi parandamine ja ühiskondliku aktiivsuse tõstmine.
2.2. Eesmärkide täitmiseks Liit:
2.2.1. koondab ja ühendab Eestis petangiga tegelevaid organistatsioone;
2.2.2. propageerib spordiga tegelemist ja kaasab tegevusse petangist huvitatud lapsi ja noori, nende vanemaid ja toetajaid;
2.2.3. arendab aktiivset seltskondlikku tegevust Liidu raames ning ka väljaspool Liitu oma tegevus- ja spordiala toetamiseks;
2.2.4. korraldab kasumit mittetaotleval viisil sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja üritusi teiste liitudega, osavõtte võistlustest, määrab Liidu esindajad erinevateks võistlusteks nii kodu- kui välismaal, töötab välja nii oma Liidu kui ka piirkondlike võistluste juhendeid, hangib
huvilistele treeninguteks metoodilisi materjale, korraldab koolitusi, palkab võimaluse korral treenerid, autasustab sportlasi, treenereid ja toetajaid;
2.2.5. korraldab oma Liidu tipp- ja võistlussportlaste võimalustekohast ettevalmistamist osavõtuks spordivõistlustest;
2.2.6. arendab koostööd teiste organisatsioonidega, kohalike omavalitsustega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal petangi edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
2.2.7. tagab liikmetele, kellele on Liidu poolt antud kohustused või ülesanded, samuti teistele Liidu tegevuses osalevatele isikutele, koolituse kohustuste ja ülesannete täitmiseks või aitab kaasa nende enesetäiendamisele;
2.2.8. autasustab ja stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale;
2.2.9. korraldab põhikirjalise tegevuse kindlustamiseks üritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid Liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi, sõlmib sponsor- ja reklaamilepinguid.
3. peatükk
LIIKMED
3.1. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt Liidu tegevuses ja tasuvad liikmemaksu.
3.2. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 90 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast.
3.3. Ühekordse sisseastumismaksu suuruse ja iga-aastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja liikmetele kinnitab Liidu üldkoosolek.
3.4. Kui Liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse Liidu üldkoosolekul.
3.5. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Liikme likvideerimise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb.
3.6. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel Liidust välja astuda. Liige võib Liidust välja astuda pärast kuue kuu pikkuse etteteatamistähtaja möödumist.
3.7. Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida Liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt Liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata Liidu liikmemaksu kahe aasta eest.
3.8. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema Liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Liidu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.
3.9. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata.
3.10. Liidu liikmetel on õigus:
3.10.1. osaleda Liidu kõigil üritustel ning tegevustes;
3.10.2. kasutada Liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt kehtestatud korrale;
3.10.3. osaleda hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud Liidu juhtorganitesse, esindada Liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
3.10.4. esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada Liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
3.10.5. kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat ja vara;
3.10.6. Liidust välja astuda;
3.11. Liidu liikmed on kohustatud:
3.11.11. järgima Liidu põhikirja ning teisi juhtorganite poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
3.11.12. harrastama regulaarselt spordiala, millega Liidus tegeletakse;
3.11.13. osalema üldkoosolekutel ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
3.11.14. tasuma õigeaegselt liikmemaksu;
3.11.15. kasutama heaperemehelikult ning säästlikult Liidu vara;
3.11.16. hoidma ja kaitsma Liidu head nime, seisma Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest. Teisi kohustusi saab liikmetele nende nõusolekul kehtestada Liidu üldkoosolek ja Liidu juhatus.
4. peatükk
JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE
Osa I Üldkoosolek
4.1. Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek, kus võivad osaleda kõik Liidu liikmed.
4.2. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt viisteist päeva ja kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ning päevakord.
Päevakorra määrab juhatus. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad Liidu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Liidu liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
4.3. Vähemalt 1/5 Liidu liikmetest või vähemalt kuus liiget, kui Liidul on alla 30 liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.
Liikmed võivad üldkoosoleku päevakorra muutmise õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist.
4.4. Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist põhikirjas sätestatud korras.
Liikmed ei või üldkoosoleku päevakorra muutmise õigust kasutada, kui sama koosoleku päevakorda on kirjeldatud õiguse alusel nende ettepanekul juba üks kord muudetud ja päevakorra muutmisest on liikmetele põhikirjas sätestatud korras teatatud
4.5. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik Liidu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole Liidu liikmetest.
4.6. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid Liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud
käesoleva põhikirjaga juhatuse (või Liidu muu organi) pädevusse.
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.6.1. põhikirja ja Liidu eesmärkide muutmine;
4.6.2. Liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
4.6.3. Liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;
4.6.4. majandusaasta aruande kinnitamine;
4.6.5. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
4.6.6. Liidu juhatuse liikmete arvu kinnitamine põhikirjas sätestatud alam- ja ülemmäära arvestades;
4.6.7. Liidu juhatuse volituste tähtaja määramine, maksimaalselt 3 aastaks;
4.6.8. Liidu revidendi, revidentide või audiitori valimine;
4.6.9. juhatuse liikme või revidendiga tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
4.6.10. Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;
4.7. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki Liidu põhikirjast tulenevaid nõudeid ja üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle poole Liidu liikmetest.
Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus vähemalt 30 päeva jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga.
Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.
4.8. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik Liidu liikmed.
4.9. Liidu liiget võib üldkoosolekul esindada teine isik. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri, mis lisatakse üldkoosoleku protokollile.
4.10. Üldkoosolekut juhatab Liidu president, presidendi puudumisel asepresident. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi.
Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga.
4.11. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest.
Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui selles osaleb või on esindatud üle 2/3 Liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
4.12. Igal Liidu liikmel on üldkoosolekul hääletamisel üks hääl.
Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja Liidu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses Liidu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.
4.13. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija.
Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. 14 päeva möödumisel üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokoll või selle osaline ärakiri.
4.14. Üldkoosoleku otsust võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab juhatus Liidu liikmetele otsuse eelnõu ja määrab kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui seitse päeva ja pikem kui neliteist päeva. Otsuse eelnõule lisab saatja selgituse projekti kohta ja põhjenduse, miks otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata.
Otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed. Liidu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust, loetakse otsuse eelnõule vastu hääletanuks.
Hääletustulemuste kohta koostab juhatus koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli,
mis peab muuhulgas sisaldama vastuvõetud otsuseid koos hääletustulemustega,
näidates nimeliselt ära kõik otsuse poolt hääletanud Liidu liikmed.
14 päeva möödumisel vastamise tähtajast peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada hääletusprotokoll või selle osa ärakiri.
Osa II Juhatus
4.15. Liidul on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Liidu juhatuse liikmete alammäär on 3 ja ülemmäär 7.
Liidu juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kuni kolm aastat.
Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek.
4.16. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosolekul. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest.
Kui kaks või enam kandidaati koguvad võrdse arvu hääli ja selle tõttu ei saa valida juhatusse ettenähtud arvu liikmeid, korraldatakse nende kandidaatide vahel järelvalimised.
4.17. Juhatuse liikmed valivad endi seast presidendi, kes juhatab juhatuse tööd.
4.18. Juhul kui üks või mitu juhatuse liiget jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete või nende esindajate häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid.
4.19. Juhatuse liikmed valivad endi seast asepresidendi, kes asendab vajadusel presidenti presidendi poolt kehtestatud volituste piires.
4.20. Juhatuse liikmed esindavad Liitu kõikide tehingute tegemisel ühiselt, välja arvatud president, kes esindab Liitu ainuisikuliselt.
4.21. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel.
Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel.
Juhatuse liikmetel on õigus oma töö eest saada tasu. Tasu suurus ja tasustamise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.
4.22. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande.
Juhatus korraldab Liidu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid Liidu liikmete arvu kohta.
4.23. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud Liidule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmele tavaliselt oodatava hoolsusega.
Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
4.24. Juhatus võtab vastu otsuseid Liidu juhtimise küsimustes.
Juhatuse pädevusse kuuluvad:
4.24.1. Liidu üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;
4.24.2. liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;
4.24.3. kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;
4.24.4. liitudesse astumise ja sealt lahkumise otsustamine;
4.24.5. Liidu tegevuskavade ja eelarve koostamine, esitamine üldkoosolekule;
4.24.6. Liidu komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine;
4.24.7. suhete korraldamine teiste organiatsioonide ja avaliku sektori institutsioonidega;
4.24.8. sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;
4.24.9. toetuste ja stipendiumide määramine;
4.24.10. Liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade ning kohtunikekogude, treenerite, nõukogude koosseisude kinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puutuvate üldküsimuste lahendamine;
4.24.11. kontode ja arvete avamine krediidiasutuses, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade välja andmine;
4.24.12. Liidu raamatupidamise korraldamine ja majandusaasta aruande koostamine;
4.24.13. muud ülesanded, mis põhikirjaga ei ole antud üldkoosoleku pädevusse.
4.25. Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis.
Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
Juhatuse koosolekuid juhib Liidu president, tema puudumisel asepresident.
Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest.
4.25. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
4.26. Juhatuse koosolek protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ja protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ning protokollija.
Osa III Järelevalve
4.27. Üldkoosolek teostab järelvalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek vähemalt ühe revidendi või audiitori. Järelevalve teostaja määratakse üldkoosoleku otsuses näidatud volituste ajaks.
4.28. Järelevalvet teostav isik peab olema teovõimeline füüsiline isik ning ta ei tohi kuuluda Liidu juhatusse ega töötada Liidus raamatupidajana.
Juhatus peab võimaldama revidendil (audiitoril) tutvuda kõigi revisjoni (auditi) läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
Revident (audiitor) koostab revisjoni (auditi) tulemustest aruande, mis esitatakse üldkoosolekule.
5. peatükk
VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS
5.1. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:
5.1.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
5.1.2. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
5.1.3. toetustest kohaliku omavalitsuse eelarvest;
5.1.4. riiklikest toetustest või toetustest erinevatest fondidest ja sihtasutustelt;
5.1.5. Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatelt üritustelt,
5.1.6. sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest,
5.1.7. tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning
5.1.8. muudest laekumistest.
5.2. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse
Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.
Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest välja arvatud juhtudel, mis on sätestatud põhikirjas.
5.3. Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
5.4. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril.
5.5. Juhatus korraldab Liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande ning esitab selle üldkoosolekule kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma maksudeklaratsioonid õigusaktides sätestatud korras.
Liit esitab tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.
6. peatükk
LÕPETAMINE
6.1. Liidu tegevus lõpetatakse:
6.1.1. üldkoosoleku otsuse alusel, kui Liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud
üldkoosoleku päeva korda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele põhikirjas ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle 2/3 Liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest;
6.1.2. pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et Liidul on vähem vara kui võetud kohustusi;
6.1.3. Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
6.1.4. sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.
6.2. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine.
Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti.
Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.
Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesolevas põhikirjas juhatuse liikmete määramiseks ja tagasikutsumiseks kehtestatud korda.
Likvideerijatel on Liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerijatel on õigus esindada Liitu ainult ühiselt.
6.3. Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.
Likvideerijad võivad teha ainult tehinguid, mis on vajalikud Liidu likvideerimiseks.
Likvideerijad avaldavad viivitamata teate Liidu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaolevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.
Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamisest.
6.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja nõuet mitteesitanud teadaolevate võlausaldajate raha hoiustamist kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustustega mittetulundus ühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
6.5. Liidu lõppemisel kustutatakse Liit registrist Liidu likvideerijate avalduse põhjal.
Kui Liidu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus Liit registrist kustutada.
7. peatükk
ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
7.1. Liit võib ühineda teise liiduga üldkoosoleku otsuse alusel, kui Liidu ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele põhikirjas ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle 2/3 Liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest.
Ühendatav Liit loetakse lõppenuks.
Liit võib ühineda teise liiduga (teiste liitudega) ka selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinevad liidud loetakse sel juhul lõppenuks.
Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.
Liit võb ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga.
7.2. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui Liidu jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele põhikirjas ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle 2/3 Liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest.
Jaotumisel annab jagunev Liit oma vara üle omandavatele liitudele.
Jaotumisel loetakse jagunev Liit lõppenuks.
Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks Liitudeks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva Liidu jagunemisel.
Käesolev põhikiri on vastu võetud liidu asutamiskoosolekul 30. jaanuaril 1993. aastal ja muudetud ning täiendatud korralistel üldkogudel 14. jaanuaril 1995, 30. jaanuaril 1999, 2. aprillil 2002, 5. novembril 2003 ja 9. aprillil 2011.
