Tõnis Neilandi meenutused Hispaanias toimunud Euroopa meistrivõistlustest


Vahetult enne kolmapäeva võtsin Kaspari, Henri ja Robini Tartust peale ning hakkasime Riia poole sõitma. Enne Riiat tegime Valgas väike peatuse, et Harry samuti peale võtta. Kolmapäeva varahommikul jõudsime kohale. Öine sügisene aeg, väga palju loomi oli tee ääres. Õnneks jõudsime tervelt ja ohutult Riia lennujaama.

Väike kõhedus oli sees. Varem pole sellises rollis (treenerina) kuskil välismaal käinud, siiani olen olnud võistleja rollis. Võistlejana lähed ja annad ise maksimaalse soorituse. Seekord oli teisiti. Pidin olema maksimaalseks toeks teistele ning väljakul otseselt midagi muuta ei saanud. Poisid olid väga motiveeritud ning nende tuhinaga oli kerge seda reisi ette võtta.

Kui Riia lennujaam toimis nagu kellavärk siis Pariis tõestas vastupidist. Suured ummikud ja seisakud. Pärast mõningast passimist õnnestus sellest „tohuvapohust“ läbi pääseda, haarata kiire amps ning liikuda lennukile lootuses, et kohe-kohe oleme kohal.

Kui kohale jõudsime võttis meid vastu mõnus soe ilm ja hispaanlanna, kes üllatuslikult ei osanud sõnakestki inglise keelt. Google translate’i abiga saime aru, et peame poole tunni pärast saabuvaid tšehhe ootama. Poolest tunnist sai tund, aga saime lõpuks liikuma.

Hotell oli mõnus, süüa saime hästi ning ilm ilus. Õhtul sai isegi ühe trenni teha.

Kell 21:00 algas loosimine. Kuna see oli minu jaoks esimene kord, siis oli seda väga huvitav vaadata ja melus olla. Enamus asju räägiti prantsuse keeles ning ega keegi inglise keelde ei tõlkinud, pidi lihtsalt vooluga kaasa minema. Samas sai kõik loositud, Henri 11. ja Robin 5. tulistamises. 

Tulistamise päev

Hommik on soe aga päikest ei ole. Väike söök ja saabki väljakutele. 

Esimene voor Henril 28. Tubli tulemus, aga pidi liikuma kaheksandana ümbervisetele. Täiesti müstika on see hispaanlaste korraldus. Neli inimest on enne meid nimekirjas ja järsku öeldakse, et Henri kord. Okei. Pole probleemi. Müstika on see, et soojendust ei saanud teha. Sellegi poolest 26 punkti, kusjuures 15 punkti snadi voorust. Kahjuks napilt ühe punktiga kaheksa hulgast väljas. Homme aga tuleb juba uus päev ning põhivõistlus alles hakkab.
Robin seevastu sai ümbervisetest edasi kaheksa parema hulka ning kohtus Saksamaa esindajaga. Imelise seeria teinud sakslane liikus veerandfinaalist edasi ning Eesti pidi leppima juunioride hulgas 5.-8. kohaga.

Mõlemad poisid olid tublid!

Põhivõistluse esimene päev

Esimene mäng meie lõunanaabritega. Algus oli rabe ja lätlased läksid 0:1 ette. Pärast seda said meie poisid enesekindluse ja hakkasid rullima. 8:1 seisult oli meil võimalus lõpetada. Kaspar lõi 9 m peale „karu“ ning võtsime 5 punkti. Mängu tulemus 13:1 ja esimene võit kotis.

Teine mäng seevastu kohtusime põhjapoolsete naabritega, Rootsiga. Mängu algus oli ilus ja kiiresti oli tablool 7:2 meie kasuks. Ei tea, kas oli tellitud, aga siis hakkas vihma sadama. Õnneks mitte kõvasti, kuid vihm mõjus vastastele paremini. Ehmatati kohe neljaga ning lõpuks jäime pingelises mängus 13:8 rootslastele alla.
Nüüd sööma, mõtteid koguma ja ennast koguma, et valmistuda järgmiseks mänguks.

3. mänguks saime vähe kaugemad vastased: Inglismaa. Mäng läks lahti nagu Ameerika mäed. Kord võttis üks 3-4 punkti, kord teine. Pärast mõningast mänguaega ja lagunemist (alguses lagunes löök, siis asetus), tuli paraku võtta vastu kaotus 10:13. Kahju, täitsa võidetav mäng oli.

Neljandas mängus kohtusime Tšehhiga. Väljak oli kõikidest teistest eelnevalt mängitud väljakutest erinev. Eelnevad suhteliselt siledad väljakud olid asendunud suuremate kividega. Mängu algust jälgides oli aru saada, et mõlemal võistkonnal oli raske asetust paika saada. Mõningase segaduse suutis Eesti edukalt ära kasutada, saime enda asetuse kiiremini paika ning vääriline tasu oli käes. 13:1 võit. Homme on viimane eelvooru ring. Kui võidame on suur võimalus olla 8 hulgas. Kui ei võida, siis mitte.

Põhivõistluse teine päev

Algab šveitsisüsteemi viies voor. Vastaseks Belgia. Oli teada, et midagi lihtsat sealt ei tule ning õhk tundus paks. Kuni 7:3 võtsid mõlemad tiimid 1-2 kaupa ja mängu kvaliteet oli hea. Õnnestumised, „karud“ ja asetused. Aga siis tuli meil väike eksimus sisse ning järsku oli vastane 11-3 juhtimas. Mõned voorud läks snadi välja ning oligi seis 13:3 Belgia kasuks. Vahe jäi küll suureks, aga mäng oli äärmiselt tasavägine.

Rahvuste karika esimene mäng - Slovakkia

Tõeline närvide mäng. Enamus aega oli Slovakkia eduseisus ja tunduski, et see läheb käest. Ausalt. Tohutu pinge, ei kujuta ette, mis poisid platsil tundsid. Aga… Pärast õnnestunud vahetust, hakkasid meie poisid rullima ja võtsidki võidu 13:3. Uskusin, et nüüd on neil võidujanu veelgi suurem ja hellitasin lootust, et nad suudavad selle ära kasutada.

 

Rahvuste karika poolfinaal- Sloveenia

Jällegi, nagu pea igas mängus oleme ette läinud ja läksime ka selles. Oli õnnestumisi ja oli mitte nii häid viskeid. Vastased polnud samuti kehvad, aga lõpuks kallutasime mängu enda kasuks 13:7. Finaalivastane selgus kõrvalt väljakult, kus Hispaania (jah, üllatuslikud olid nad meiega sama pulga peal) võitis Inglismaad 3 vooruga. Arutlesin endamisi, et ilmselt kõige tugevam vastane, aga eks tulevik  näitab. Enne mängu alla ei anna ning läheme „sajaga“ peale.

Rahvuste karika finaal: Hispaania

Hommik on samasugune nagu ikka. Hispaania asjaajamine ei kõlba kuhugi. Kell 9.15 pidi buss minema, aga nagu ikka enne 9.30 me minema ei saanud. Natuke sai tunda erikohtlemist. Heas mõttes. Mitu tiimi lükati kõrvale, et me bussi peale mahuks ning igahommikune teekond võistluspaika algas.

Mängust. Iga voor oli tasavägine. Ei saa öelda, et nad oleks meist peajagu üle olnud, aga pärast mõningast madistamist oli seis 10:0 hispaanlastele. Õnneks ärkasid meie poisid samuti ning varsti oli juba seis 10:7. Raske on alustada 10:0 seisult, kuid samas me midagi kergelt ära ei andnud. Saime „napi“ kaotuse 7:13. Mängupildiga olin kokkuvõttes pigem rahul ning tasuks kuulus meile Rahvuste karika hõbemedal.

Õhtused finaalid olid põnevad ja ei jätnud kedagi tuimaks. Võitjad võtsid oma ning tase oli kõrge.

Tagasisõit möödus viperusteta ning jõudsime ilusti Eesti.

Kokkuvõtteks jäin meie poiste esinemisega rahule. 4 võitu, 4 kaotust. Mõni kaotus jäi küll kripeldama, aga eks see annabki rohkem indu juurde, et olla järgnevatel kordadel parem. Samuti sai kuhjaga kogemust, kuidas olla väljaku ääres ja anda seal endast parim. Meeskond oli hea ning usun, et natuke kõpitsemist ning need poisid võivad järgneval korral platseeruda esikolmikusse.

Aitäh meeskonnale, kes näitas, et Eesti on samuti petangimaa. Aitäh kõigile, kes kaasa elasid nii kohapeal, kui ka internetivahendusel. Aitäh EPKLile ja Viru SKle toetuse eest.
Ja viimane aitäh meie suurepärasele reisikorraldajale :)

 

Tõnis Neiland
U23 noorte treener

25.10.2022