See ütlus sobib suurepäraselt pühapäevase tulistamisvõistluse kokkuvõtteks. Igaüks meist saab enda sisse piiluda ja teha järeldusi kas ja kus läks midagi valesti ning miks lõpptulemus on niisugune nagu ta sel korral on. Samas leiame kõik ka midagi positiivset, mille pealt on kerge edasi treenida ja oma tulemusi parandada.

Tulemused jäid seekord tõesti kehvemapoolseks. “Kehvemapoolseks” siis üldiselt. Säravaid hetki ja meeldivaid üllatusi oli pühapäeval palju.

Ott Karl Kopel – eelringi võit 28 punktiga, 20-punktine parandus eelmisest tulistamisvõistlusest. Sel korral jäi küll laeks veerandfinaal, aga selle võib panna kogenematuse arvele. Noormees on teinud suure arenguhüppe viimase talvega. Samas vaimus jätkates võiks tema kohal kasutada Andre Agassi sõnu: “aeg ja harjutamine annavad kokku saavutused.”

Kevin Kangur – Sokrates ütles “parem teha vähe hästi kui palju valesti”. See moto sobis hästi seekord Kevini soorituste saatjaks - eelringis kaks tabamust snadile ja otsepääs veerandfinaali, veerandfinaalis taas kahe snadi tabamusega poolfinaali, pronksimängus jällegi kaks tabamust snadile, nendest teine päeva viimane vise ja tasuks pronksmedal.

Urmas Jõeäär – seeniorite klassis võistlev mees, kes osales esimest korda tulistamisvõistlusel. Stabiilsed sooritused läbi päeva ja tulemuseks suurepärane neljas koht.

Kadri Arunurm – eelringi 25 punkti, kindel pääs poolfinaali. Head tulemused ka poolifinaalis ja finaalis, vastavalt 21 ja 24 punkti, ning tasuks hõbemedal.

Varje Reede – eelringi 25 punkti, tulemus oleks viinud ka meeste sarjas otse veerandfinaali.

Marju Velga – parim sooritaja sel võistlusel. Kaks kindlat sarja eelringides ja kaks suurepärast sooritust karikaringides. Poolfinaalis 26 punkti ja finaalis päeva parim tulemus 32 punkti. Finaali juures tahaks ära märkida ka selle, et 20 viskest tabas Marju 12, mis on ülivõimsalt päeva parim saavutus. Inglise-Iiri autor on justkui Marjule kirjutanud “edu tähendab tõusta ainult korra rohkem, kui sa kukkunud oled.”.

Meeste võiduseeria – 28; 34; 27; 27. Võiks hinnata 3+ga. Taustaks kõlamas Prantuse kirjaniku Jules Renardi sõnad “inimene, kel vedas, oli inimene, kes tegi seda, mida teised ainult kavatsesid.”.

Miinuspoolele võiks kanda kindlasti meeste tulemused – veerandfinaali viis tulemus numbriga 23, mis on 6 punkti vähem kui eelmisel korral. Kogu päeva jooksul visati ainult üks kord üle 30 punkti. See kõik tekitab natuke kurbust - kas meie tase on kukkunud? On selle põhjuseks, et hallid on pikalt suletud olnud ja treeningute maht on väiksemaks jäänud? Väga tahaks loota, et see viimane on tõsi ja juba 7 nädala pärast toimuvatel suvistel Eesti meistrivõistlustel näidatakse teistsuguseid ja kõrgemaid tulemusi. Siinkohal tahaks küsida, kas üldse on vajalik ühes mänguliigis kaks meistrit aastas? Kas üks meister aastas igas mänguliigis tõstaks medali väärtust?

Medalitabel näeb peale nelja (naiste ja meeste üksikmäng ning naiste ja meeste tulistamine) jagatud komplekti välja selline.