|
|
|
MÄNGUST |
|
LÜHIREEGLID (võetud Eesti petangiklubide
liidu kodulehelt)
Petanki mängitakse kahe 1-3-liikmelise võistkonna
vahel. Neid mänguviise nimetatakse vastavalt üksik-, paarismänguks ja trioks. Üksik-
ja paarismängus on igal mängijal 3 kuuli, trios 2 kuuli.
Metallkuulide läbimõõt on 70,5-80 mm ja kaal 650-800
g. Puust snadi läbimõõt on 25-35 mm. Parema nähtavuse tagamiseks võib snadi olla
värvitud.
Mänguväljak võib olla milline tahes. Soovitatav on
tasane kruusaväljak. Ametlikel võistlustel mängitakse üldiselt märgistatud
väljakutel mõõtmetega 15x4 m, aga mängimiseks piisab ka 10x2 m väljakust. Väljakute
märgistamiseks kasutatakse tavaliselt nööri vms.
Mängu alustav võistkond loositakse. Seejärel valib
loosi võitnud võistkonna liige alustuspunkti ja joonistab maha 35-50 cm läbimõõduga
viskeringi.
Alustava võistkonna üks liige viskab snadi viskeringist
6-10 m kaugusele. Snadi peab jääma vähemalt 1 m kaugusele kõigist takistustest (puu,
suur kivi, sein jne), vastasel juhul tuleb teha uus vise. Kui alustaja võistkond ei suuda
kolmel korral snadi reeglipäraselt välja visata, läheb viskeõigus vastasvõistkonnale,
kes võib omakorda kolm korda üritada. Samal ajal säilitab alustaja võistkond esimese
kuuli viskamise õiguse.
Seejärel viskab alustaja võistkond esimese kuuli,
üritades asetada see võimalikult snadi lähedale. Kuul võib snadit liigutada. Viskaja
peab seisma viskeringis mõlemad jalad maas, kuni kuul on maad puudutanud.
Seejärel viskab vastasvõistkonna liige, püüdes oma
kuuli esimese võistkonna väljakul olevast kuulist snadile lähemale asetada. Kuulid
võivad üksteist puudutada, nii et viskaja võib vastaspoole kuuli kaugemale lüüa.
Kui teisena visanud võistkonna kuul ei osutu snadile
lähemaks kui alustaja võistkonna kuul, viskab selle võistkonna mõni liige järgmise
kuuli. Viskekord siirdub alustaja võistkonnale alles siis, kui teisena visanud võistkond
on asetanud ühe kuuli alustaja võistkonna kuulist snadile lähemale või kui teine
võistkond on kõik oma kuulid ära kasutanud. Teiste sõnadega, viskekord on alati sellel
võistkonnal, kelle parim kuul on snadist kaugemal kui vastasvõistkonna parim kuul.
Kui mõlemad võistkonnad on kõik oma kuulid ära
väljakule visanud, loetakse punkte. See võistkond, kelle ükski kuul on snadile lähemal
kui vastasvõistkonna parim kuul, on viskevooru võitja. Võistkond saab nii mitu punkti,
kui mitu kuuli on neil snadile lähemal kui vastasvõistkonna parim kuul. Viskevoor võib
lõppeda varem, kui snadi läheb kaduma, siirdub üle 30 m kaugusele, märgistatud alalt
välja või sellisesse kohta, kus see ei ole viskeringist nähtav. Sellisel juhul saab
punkte see võistkond kellel jäid viskamata kuulid kätte (üks punkt iga kuuli kohta).
Juhul, kui kuule jäi kätte mõlemale võiskonnale või ei jäänud kummalegi, siis antud
viskevoorust punkte ei arvestata.
Viskevooru võitja võistkond alustab järgmist vooru
kohast, kus eelmine voor lõppes. Mäng jätkub kuni üks võistkondadest on saavutanud 13
punkti ja seega mängu võitnud.
AMETLIKUD REEGLID (link EPKLi kodulehele)
|
|
