Tulistamisvõistluse reeglid


1. Mänguväljak

Kasutatavad mänguväljakud on võimalikult ühesuguse pinnasega. Ring (sihtmärkide jaoks) on 1m läbimõõduga ja asub neljast 50cm läbimõõduga viskeringist (tulistaja jaoks) 6 m, 7 m, 8 m, ja 9 m kaugusel mõõdetuna sihtmärkide ringi servast.
Kahe võistleja vastasseisu korral (nt. veerandfinaalis), on võistlusplatsid ette valmistatud üksteise kõrvale ja samas suunas, et võistlust oleks parem jälgida.

2. Sihtmärk ja takistused

Sihtmärk ja takistused on asetatud 1m läbimõõduga ringi sisse nagu on näidatud alljärgneval joonisel.

Harjutus 1 Harjutus 2 Harjutus 3 Harjutus 4 Harjutus 5
     

Ringi sisse maasse on löödud naelad, korgid või muud märgistused, mis näitavad kuulide ja snadi asukohta.
Objektid on üksteisest lahus ning kahe objekti (sihtmärgi ja takistuse) minimaalne vahe on 10cm, välja arvatud kolmandas harjutuses, kus sihtmärgi ja takistuste vahe on 3cm.
Sihtmärk (kuul) asub alati ringi keskel, mis tähendab, et sihtmärgist viskeringi servani on 6,5 m, 7,5 m, 8,5 m ja 9,5 m.
Snadi tulistamisel asub snadi ringi servast 20 cm kaugusel vaadatuna tulistaja poolt. Seega snadi asub viskeringist 6,2 m, 7,2 m, 8,2 m ja 9,2 m kaugusel.

3. Kasutatavad vahendid

a) Kuulid, sihtmärgid harjutustes 1, 2, 3 ja 4. Kõik kuulid on 74mm läbimõõduga, 700g rasked ja siledad. Sihtmärgid on heledat värvi.
b) Snadi, sihtmärk (harjutuses 5) ja takistus ( harjutuses 2) on läbimõõduga 30mm; mitte raskem kui 10 grammi valmistatud puidust ja värviline.
c) Takistuskuulid harjutustes 3 ja 4 on samade parameetritega nagu punktis a), aga tumedat värvi.
d) 1m läbimõõduga konksude või naeltega kinnitatavad sihtmärkide ringid (kogus vastavalt vajadusele).
e) 50cm läbimõõduga konksude või naeltega kinnitatavad viskeringid tulistajatele (kogus vastavalt vajadusele).
f) Naelad, korgid märgistamaks ringi keskkohta ja kohti, kus asuvad takistused ja snadi.

Kuulide läbimõõt ja kaal võivad varieeruda, kuid ühel võistlusel peavad need olema ühesugused.

4. Punktide arvestus

Tulistamine läheb arvesse, kui visatud kuuli esimene kokkupuude leiab aset ringis, kus asuvad sihtmärk ja takistused. Viset ei arvestata kui vistud kuul puutub või riivab ringi äärt. Vaidluste vältimiseks soovitatakse ringi serv märgistada kriidi või plastiliiniga

1 punkt: Vise läheb arvesse, kui sihtmärk saab korrektselt pihta, kuid ei välju ringist. Harjutused 2 ja 4 – kui takistused saavad pihta tagasi tulevast löögikuulist, olenemata sihtmärgi, snadi, takistuskuulide ja viskekuuli positsioonist. Harjutus 3 – kui lisaks sihtmärgile saab pihta üks takistuskuul peale sihtmärk kuuli tabamist. 

3 punkti: Vise läheb arvesse, kui sihtmärk saab korrektselt pihta ja väljub täielikult ringist. See kehtib harjutustes 1, 2, 3 ja 4Harjutustes 2, 3 ja 4 ei tohi takistused liikuda. Harjutus 5 – kui snadi saab korrektselt pihta (liigub oma kohalt), aga ei välju ringist.

5 punkti: Vise läheb arvesse, kui viskekuul jääb ringi, sihtmärk saab korrektselt pihta ja väljub täielikult ringist ilma  takistusi puutumata (karroo) – harjutused 1, 2, 3 ja 4Harjutustes 2, 3 ja 4 ei tohi takistused liikuda. Harjutus 5 – vise läheb arvesse, kui viskekuul tabab sihtmärki (snadi) ja sihtmärk väljub täielikult ringist.

Harjutuste eest saab maksimaalselt 100 punkti.

5. Võistluse süsteem

Tulistamise võistlused algavad kahe kvalifikatsiooni ringiga, selgitamaks 8 paremat võistlejat lõppfaasi.Iga võistleja sooritab kogu harjutuste seeria, mis koosneb 20 tulistamisest igas harjutuses, see tähendab 4 viset neljal eri kaugusel 5 harjutuses.Esimesest etapist saavad 4 paremat tulemust saavutanud võistlejat kohe edasi ¼ finaali, 16 järgmist (kohtadel 5 kuni 20) võistlejat võistlevad teises etapis. Kui teise etappi viimastena pääsejate punktisumma on võrdne (nt võistlejatel kohtadel 19 kuni 22 on võrdne skoor), siis võib teise etappi pääsejate arvu vastavalt suurendada. Teise etapi viskejärjekord asetatakse esimese etapi tulemuste järgi. Kõige madalamate punktidega võistleja alustab esimesena. Kohtunikelaud ütleb kus rajal visatakse. Iga võistleja tulemus liidetakse esimese etapi tulemusele. Teisest etapist saavad 4 paremat tulemust saavutanud võistlejat ¼ finaali.

Nii esimese kui teise etapi 4 parema võistleja võrdsete tulemuste korral arvestatakse kõigepealt 5-punktiliste tulemuste arvu - kõrgema koha saab võistleja, kellel on 5-punktilisi sooritusi rohkem. Kui need on võrdsed, siis otsustab paremuse 3-punktiliste tulemuste kõrgem arv.

Kui ka peale seda ei selgu võistlejate paremus, korraldatakse võistlejatele ümbervisked. Mõlemad võistlejad tulistavad kõik viis harjutust 7 m pealt samas järjekorras nagu vastasseisumatšis. Viskeseeriast on võimalik maksimaalselt koguda 25 punkti. Kui ka pärast ümbervisete seeriat on punktid võrdsed, korratakse sama protseduuri kuni esimese eksimuseni.

Alates veerandfinaalidest võistlevad 2 tulistajat vaheldumisi samal rajal. Võistlejad viskavad (tulistavad) korda-mööda alustades 1. harjutusest 6 m pealt ja lõpetades 5. harjutusega 9 m pealt. Ühe viske sooritamiseks on maksimaalselt 30 sekundit.Edasi pääseb võistleja ,kes viskas vastasest parema tulemuse.

Veerandfinaalis lähevad kokku esimese etapi võitja ja teise etapi neljas, esimese etapi teine ja teise etapi kolmas, esimese etapi kolmas ja teise etapi teine ning esimese etapi neljas ja teise etapi esimene.

Poolfinaalis lähevad kokku veerandfinaalis esimest tulemust näidanud võistleja ja neljandat tulemust näidanud võistleja ning teine ja kolmas.

Kohtunik näitab viske eest saadud punkte, sihtmärke asetab ja paneb oma kohale tagasi võistleja poolt valitud kaaslane.

Ühe väljaku kohta on vaja üht kohtunikku, kes teatab tulemuste märkijatele punkte. Lisaks on vaja kohtunikku või ametnikku, kes jälgib tulistaja jalgade asukohta viskeringis (2 väljaku kohta võib olla 1 kohtunik või ametnik). Iga väljaku kohta on vaja ka üht tulemuste märkijat. Kokku on ühe väljaku peale vaja 3 inimest, kahel väljakul toimuva matši jaoks 4 inimest.

Võimalikud süsteemid Eestis sõltuvalt osalejate arvust:

24 kuni 32 võistlejat: esimesest etapist saavad 4 paremat tulemust näidanud võistlejat otse veerandfinaali, 8 järgmist (kohtadel 5 kuni 12) võistlejat võistlevad teises etapis. Teisest etapist saavad 4 paremat tulemust näidanud võistlejat edasi veerandfinaali. Veerandfinaalis kohtuvad esimese etapi parim teise etapi neljandaga, esimese etapi teine teise etapi kolmandaga, esimese etapi kolmas teise etapi neljandaga ja esimese etapi neljas teise etapi esimesega.

11 kuni 23 võistlejat: esimesest etapist saavad edasi 8paremat tulemust näidanud võistlejat. Alates teisest etapist mängitakse karikasüsteemis - esimene kohtub kaheksandaga, teine kohtub seitsmendaga, kolmas kohtub kuuendaga ja neljas kohtub viiendaga.

Kuni 10 võistlejat - esimesest etapist saavad 2 paremat tulemust näidanud võistlejat otse poolfinaali, 4 järgmist (kohtadel 3 kuni 6) võistlejat võistlevad teises etapis. Teisest etapist saavad 2 paremat tulemust näidanud võistlejat poolfinaali. Esimese etapi esimene kohtub teise etapi teisega ja esimese etapi teine kohtub teise etapi esimesega.

6. Registreerimine

Võistlusele registreerumine toimub vastavalt võistluse juhendile.

7. Auhind ja tiitel

Vastavalt võistluse juhendile.

8. Vahejuhtumid

Kui võistluse käigus leiab aset mõni vahejuhtum nagu elektrikatkestus, torm, avalik sissetung (asjade loopimine, laserkiired jne), mis ei ole vahetult seotud võistlejaga, siis võistlus annuleeritakse. Alustatakse uuesti niipea kui võimalik. Samad võistlejad alustavad 1. harjutusest.

9. Hilinemine

Peale esimest kutset on võistlejal 5 minutit aega, et võistlusplatsile jõuda. Mitteilmumise korral kutsutatakse teist korda, kuid karistuseks alustab võistleja 5-punktilisest kaotusseisust. Kui võistleja ei ilmu kohale ka 5 minuti jooksul pärast teist kutset, siis võistleja eemaldatakse võistlustelt.

Käesolevad reeglid on Eesti oludele mugandatud versioon F.I.P.J.P poolt kinnitatud maailmameistrivõistluste tulistamisvõistluse reeglitest. 2017