Rahvusvahelised reeglid


ÜLDINE

Termineid:
Voor – (viskevoor) on ühekordsel snadiviskel põhinev mänguosa, kus visatakse 6-12 kuuli.
Mäng – on mitmest voorust koosnev, mille võitmiseks kogub üks võistkond vajaliku punktimäära, reeglina 13 punkti.
Mängupäev, kohtumine, turniir on mängutegevuse ja –terviku üldised nimetused.
Surnud ala = keelatud ala = audis olev ala

Artikkel 1 - Võistkondade koosseis
Petanque (ka petank) on sportmäng, mida mängitakse:
3 mängijat 3 mängija vastu (trio)
Seda võib mängida ka:
2 mängijat 2 mängija vastu (paarismäng)
1 mängija 1 mängija vastu (üksikmäng).

Trios on igal mängijal 2 kuuli, paarismängus ja üksikmängus on igal mängijal 3 kuuli.
Muud versioonid mängust on keelatud.

Artikkel 2 - Määrustepärased kuulid
Petanque‘i mängitakse kuulidega, mis on lubatud F.I.P.J.P.(Rahvusvaheline Petanque Liit) poolt ja mis vastavad järgmistele kriteeriumitele:
1. Kuulid peavad olema valmistatud metallist.
2. Kuulide läbimõõt peab olema vahemikus 705mm (miinimum) ja 800mm (maksimum).
3. Kuulide kaal peab olema vahemikus 650 grammi (miinimum) ja 800 grammi (maksimum). Kuulidel peavad alati olema loetavad sissegraveeritud kood (valmistaja kaubamärk) ja kaal.
Võistlustel, kus on mängijaid vanuses 11 ja vähem, võivad nad kasutada kuule kaaluga alates 600 grammi ja läbimõõduga 65mm alates eeldusel, et need on valmistatud rahvusvahelise alaliidu poolt heakskiidetud tehases.
4. Kuulidesse ei tohi sisse panna mingit täidet ega liiva ja neid ei tohi mingilgi muul moel muuta nende algselt tehasepoolt antud kujust ja omadustest.
Keelatud on kuulide karastamine või mingil muul termotöötlemine , et muutuks kuulide tootjatehase poolt määratud pinnatugevus (kõvadus).
Lubatud on kuulidele graveerida mängija nimi või initsiaalid, samuti ka erinevate valmistajate logosid ja kuulide omaduste tähiseid.

Artikkel 2a - Karistused määrustele mittevastavate kuulide kasutamise eest
Mängija, kes rikub punkti 2(4) sätteid, kõrvaldatakse koheselt võistlustelt, samuti ka tema võistkonnakaaslased.
Kui kuul on algupärane , kuid on liiga kulunud või defektne ja ei vasta punktide 2 (1,2,3) nõuetele, peab mängija vahetama kuuli reeglitepärase vastu. Vahetada võib ka kogu kuulikomplekti. Kaebused, vastavalt eelpool toodud reeglite punktidele (1), (2) või (3), mis tehakse ükskõik kumma võistkonna poolt, peavad olema esitatud enne mängu algust. On mängijate enda huvides kindlustada enne mängu nii enda kui ka vastaste kuulide mängukõlblikkus.
Punkti 2 4 puudutavaid pretensioone on lubatud esitada kogu mängu jooksul, kuid kahe viskevooru vahel. Kui pretensioon esitatakse peale kolmanda vooru algust ja see osutub alusetuks, lisatakse vastasvõistkonnale 3 lisapunkti.

Võistluste kohtunik ja zürii võivad kontrollida ühe või enama mängija kuule alati ja ükskõik millises mängufaasis

Artikkel 3 - Määrustepärased snadid
Snadid võivad olla kas puidust või sünteetilisest materjalist. Sünteetilisest materjalist valmistatud snadidel peab olema tootja märgistus (VMS) ja need peavad olema valmistatud nii, et vastavad rahvusvahelise alaliidu poolt kehtestatud nõuetele ja olema aksepteeritud rahvusvahelise alaliidu poolt. Snadi läbimõõt on 30mm (lubatud eksimine +või -1mm) ja need võivad olla ka ülevärvitud. Mitte mingil juhul ei tohi olla võimalik snadi ülestõstmine magneti abiga.

Artikkel 4 - Litsentsid
Litsents peab olema vastav alaliidu nõuetele ja sellel peavad olema omaniku pilt ja allkiri. Litsent tuleb mängijal esitada enne võistluste algust. Selle peab esitama ka vastasmängija(te) palvel, kuid ainult enne mängude algust ning ka kohtuniku soovil juhul, kui litsents ei ole juba võistluse korraldajate valduses.

MÄNGIMINE

Artikkel 5 – Mänguala ja mänguväljakute reeglid
Petanki võib mängida igasugusel pinnasel. Mänguala koosneb teadmata arv väljakutest, mis on märgitud nööridega, mis ei sega mängimist. Need nöörid märgivad erinevaid väljakuid, mis ei ole surnud piirid, väljaarvatud välispiirid.Võistluste korraldajate või kohtuniku otsusel võib maha märkida ka väljaku piirid: rahvusvahelistel võistlustel ja riigi meistrivõistlustel minimaalsete mõõtmetega 15 m pikk ja 4 m lai, muudel võistlustel ei tohi väljakud olla väiksemad kui 12 x 3m.
Kui mänguväljak on ümbritsetud barjääriga, peab väljaku äär olema minimaalselt 1 m kaugusel mänguplatsi välimisest piirist ning sellisel juhul on väljaspoole piire olev ala “surnud ala”.
Mängud mängitakse 13 punktini. Sarjades ja teistel vastavatel võistlustel ning eelringides/alagruppides on võimalus mängida 11 punktini.
Mõningaid võistlusi saab organiseerida ajalimiidiga. Need tuleb alati mängida märgitud aladel.

Artikkel 6 - Mängu alustamine, viskering
Võistlejad selgitavad loosi teel, kes valib väljaku, kus mängitakse ja viskab esimesena snadi.
Kui korraldajad on määranud mänguväljakud, visatakse snadi mängu ainult oma võistkonna mänguväljakult. Mängijad ei tohi siirduda mujale väljakule ilma kohtuniku loata.

Keegi loosi võitnud võistkonnast valib mängu alustamise koha ja joonistab väljakule viskeringi, kuhu mõlema võistkonna kõikide mängijate jalad sisse mahuvad (viskeringi sisemine läbimõõt on 35-50cm) ning asetseb vähemalt 1 meetri kaugusel takistusest või keelatud alast ning piiramata aladel vähemalt 2 meetri kaugusel teistest kasutusel olevatest viskeringidest.
Kui kasutatakse eelvalmistatud viskeringi, peab see olema jäik ning sisemine diameeter 50 cm (+ või – 2mm). Valmistatud viskeringid ja nende kasutamise loa võistlusel annab korraldaja.
Võistkond, kes viskab snadi, peab eelnevalt kustutama kõik mängualal olevad vanad viskeringid.
Viskeringi võib vooru ajal täielikult puhastada, kuid vooru lõppedes tuleb taastada ringi algne seisukord hiljemalt järgmise vooru alguseks.
Viskeringi ei loeta keelatud alaks.
Mõlemad jalad peavad asetsema täielikult ringi sees nii, et ei puuduta ringi sisemist äärejoont. Jalad ei tohi tõusta täielikult maast ega väljuda ringist ennem kui mängija visatud kuul on puudutanud maad. Viske ajal ei tohi puudutada väljaspool ringjoont olevat maad ühegi kehaosaga. Jalgadest invaliidistunud mängijad võivad seista ringis ka ainult ühe jalaga.
Ratastooliga mängija peab viske sooritama nii, et viskekäe poolne ratas asub ringi sees.
Snadi visanud mängija ei pea viskama esimest kuuli, küll aga keegi samast võistkonnast.

Artikkel 7 – Lubatud kaugused snadi viskamisel
Mängija poolt visatud snadi on mängimiseks sobiv, kui :
1. Snadi kaugus viskeringi eesmisest siseäärest on –
noored 6-10 meetrit
18 aastased ja vanemad 6-10 meetrit
Noorematele mängijatele võib taotleda lühemat maad.
2. Viskering peab olema vähemalt 1 m kaugusel kõikidest takistustest ja keelatud alast.
3. Snadi peab olema vähemalt 1 m kaugusel kõigist takistustest ja lähimast keelatud alast
4. Viskeringis püsti seisev mängija peab nägema snadi asukohta.Vaidluste tekkimisel otsustab snadi nähtavuse ringist kohtunik.
Järgmises voorus visatakse snadi viskeringist, mis joonistatakse maha või asetatakse selle punkti ümber, kuhu snadi jääb eelmise viskevooru lõppedes välja arvatud juhtudel kui:
a) Viskering oleks lähemal kui 1 meeter takistusest või keelatud alast,
b) Snadi ei saa visata reeglitepäraselt maksimaalsele kaugusele.
Esimesel juhul tuleb viskering teha või asetada lubatud kaugusele takistusest või keelatud alast.
Teisel juhul võib snadi viskaja taganeda snadi asukohast eelmise vooru suunas seni kuni on võimalik visata snadi maksimum kaugusele. Sellist võimalust ei ole, kui snadi on võimalik välja visata maksimum kaugusele kuhugile teise suunda.
Kui võistkond ei suuda kolmel järjestikkusel viskel visata snadi määrustepäraselt väljakule, siirdub snadiviskamine järgmiseks kolmeks järjestikuseks viskeks vastasvõistkonnale, kes võib muuta viskeringi asukohta vastavalt eelnevalt mainitud tingimustel. Kui ka see võistkond ei õnnestu snadi mängupanemisel kolme viskega, viskeringi asukohta enam muuta ei saa.
Maksimumaeg sooritada need 3 snadi viset on 1 minut.
Võistkond, kes kaotas snadiviskamise õiguse peale kolme katset, säilitab õiguse visata väljakule esimene kuul.

Artikkel 8 - Snadi määrustepärane viskamine
Kui väljavisatud snadi peatub kohtuniku, mängija, pealtvaataja, looma või mingi muu liikuva eseme kokkupuute tõttu, viset ei aksepteerita ja sooritatakse uuesti. Seda viset ei loeta ka ühe võistkonna snadiviskamise kolme järjestikkuse katse hulka.
Kui snadi väljaviskamise järel on väljakule visatud ka esimene kuul, on vastasel veelkord õigus vaidlustada snadi asukoht. Kui protest on õige, visatakse uuesti nii snadi kui ka kuul. Kui ka vastane on visanud oma esimese kuuli, loetakse snadi asukoht sobivaks ja seda vaidlustada enam ei saa.
Et snadi saaks visata uuesti , peavad mõlemad võistkonnad või kohtunik kinnitama, et eelnev vise ei olnud reeglitepärane.
Kui võistkond rikub seda reeglit, jääb ta ilma snadi viskamise eesõigusest.

Artikkel 9 - “Surnud snadi”
Snadi loetakse “surnuks” alljärgneval seitsmel (7) juhul:
1. Kui snadi liigub väljaspoole määratud väljakujoont ning isegi ka siis,
kui snadi liigub tagasi väljakule. Snadi, mis asetseb väljaku äärejoonel, on mängus. Snadi loetakse “surnuks” kui see on täielikult ületanud väljaku äärejoone. Kui snadi satub veelompi ja saab vabalt seal hulpida, siis veelomp on “mängust väljas” tsoon.
2. Kui liikunud snadi on küll väljakul, kuid mitte nähtav vastavalt artiklile 7. Snadi, mis on varjatud kuuli taha, ei ole “surnud”. Kohtunikul on õigus ajutiselt liigutada kuuli, et veenduda, kas snadi on nähtav või mitte.
3. Kui snadi on liikunud viskeringist kaugemale kui 20 m (seeniorid ja juuniorid) või 15 m (noored) või lähemale kui 3 m ringist.
4. Kui märgistatud väljakutel liigub snadi rohkem kui üle ühe väljaku kõrvalasetsevatest väljakutest ja kui ta ületab äärejoone.
5. Kui mängu käigus siirdunud snadi ei suudeta leida 5 minuti jooksul
6. Kui liikunud snadi ja viskeringi vahele jääb “surnud” ala.
7. Kui ajalimiidiga mängus snadi ületab märgistatud mänguväljaku piiri.

Artikkel 10 – Takistuste eemaldamine – Karistused
Rangelt on keelatud mängijal liigutada, tagasi panna, suruda maasse või siluda mistahes takistust väljaku piirides. Mängija, kes viskab snadi, võib proovida väljaku pinnast kuuli oletataval maandumispaigal, lastes kuulil kukkuda väljakule maksimaalselt kolm (3) korda. Edaspidi võib mängija, kes läheb sooritama viset või tema võistkonnakaaslane, siluda ära vaid ühe kuuli maandumise paiga.
Ülaltoodud reeglite mittejärgimisel , karistatakse mängijaid vastavalt artiklis 34 väljatoodud karistustele.

Artikkel 10a - Kuuli või snadi vahetamine
Snadi ja kuulide vahetamine mängu ajal on rangelt keelatud välja arvatud järgmistel juhtudel:
1. Snadi või kuuli ei leita 5 minuti jooksul
2. Nad purunevad – kusjuures suurem tükk toimib snadi või kuulina. Kui osa kuule on veel mängimata, vahetatakse mängukõlbmatuks muutunud kuul või snadi koheselt võimalikult sarnase läbimõõduga kuuli või snadi vastu. Järgmises viskevoorus võib mängija kasutada juba uut kuulide komplekti.

SNADI

Artikkel 11 – Liikunud või varjatud snadi
Kui mängu kestel ootamatult kattub snadi puulehega, paberitükiga või millegi muu sarnasega, siis need objektid eemaldatakse.
Kui snadi siirdub pinnase kallaku või tuule tõttu, siis asetatakse ta endisele kohale juhul, kui snadi oli eelnevalt märgistatud.
Sama tehakse ka juhtudel kui snadi on kogemata liikunud kohtuniku, mängija, pealtvaataja, teisest mängust tulnud kuuli, looma või mõne muu liikuva objekti tõttu.
Et vältida võimalikke vaidlusi, peavad mängijad märgistama snadi asukoha. Märkimata kuulide või snadi kohta esitatud pretensioone ei arvestata.
Kui snadi liigub selles mängus visatud kuuli tõttu, loetakse snadi mängus olevaks.

Artikkel 12 – Snadi liikumine teisele väljakule
Kui vooru käigus siirdub snadi teisele kas märgistatud või märgistamata väljakule , jääb snadi mängu, arvestades siiski vastavalt artiklis 9 toodud määrusi.
Mängijad, kelle snadi siirdus teisele väljakule, peavad ootama, kuni kõrvalväljakul mängitav voor lõppeb ja alles seejärel mängivad lõpuni oma vooru.
Taolisel juhtumil peavad mängijad olema kannatlikud ja viisakad.
Järgmises mänguvoorus jätkatakse mängimist väljakul, mis oli eelnevalt neile määratud
Snadi visatakse välja kohast, kust see eelmisest mänguvoorust siirdus uuele väljakule järgides artiklis 7 toodud määrusi.

Artikkel 13 – Reeglid juhuks kui snadi on “surnud”
Kui viskevooru ajal siirdub snadi “surnud” tsooni, toimitakse ühel kolmest järgnevast võimalusest:
1. Kui mõlemal võistkonnal on veel viskamata kuule, loetakse viskevoor kehtetuks,
2. Kui vaid ühel võistkonnal on veel viskamata kuule, saab kuule omav võistkond nii palju punkte kui neid veel viskamata on,
3. Kui kummalgi võistkonnal ei ole enam viskamata kuule , loetakse voor kehtetuks.

Artikkel 14 – Snadi positsioon pärast seda kui snadi liikumine peatati
1. Kui snadi, mida löödi, peatus või muutis suunda pealtvaataja või kohtuniku tõttu, siis jääb snadi sinna, kus ta seisma jäi.
2. Kui snadi, mida löödi, jäi seisma väljakumängija tõttu, siis vastasvõistkond (või –mängija) võib valida, kas:
a. jätab snadi uuele positsioonile.
b. asetab snadi tagasi sinna, kus märgistatud snadi algselt oli.
c. asetab snadi uude kohta, mis jääb mõtteliselt snadi vana ja uue asukohaga samale joonele kuni 20m (noored 15m) kaugusele viskeringist nii, et snadi oleks nähtav.
Punktid b ja c kehtivad vaid juhul, kui snadi oli eelnevalt märgistatud. Juhul kui snadi ei olnud märgistatud, siis jääb ta sinna kus ta seisma jäi.
Juhul kui snadi, mis löödi välja, ületab väljaku piirjoone, aga tuleb tagasi märgistatud alale, loetakse snadi “surnuks” ja käitutakse vastavalt reeglitele artiklis 13.

KUULID

Artikkel 15 - Esimese ja järgnevate kuulide viskamine
Vooru esimese kuuli viskab keegi mängija võistkonnast, kes on võitnud loosi või on saanud punkte eelmisest voorust. Edaspidi viskab see võistkond, kelle kuul on snadist kaugemal kui vastasvõistkonna kuul.
Mängija ei tohi kasutada viskehetkel mingeid sihtimist abistavaid teguviise ega abivahendeid või tõmmata väljakule jooni (märgistada) kohta, kuhu kuul maandub. Kui mängija viskab voorus oma viimast kuuli, on tal keelatud hoida teises käes üleliigset kuuli
Korraga võib visata vaid ühe kuuli.
Kord juba visatud kuuli ei saa uuesti visata.
Kord juba visatud kuuli ei tohi tagasi võtta ,välja arvatud juhul, kui kuul oma liikumissuunal ringist snadini kogemata põrkus kokku snadiga või kuuliga, mis tuli teisest mängust või loomaga või mõne muu liikuva objektiga (nt. jalgpall vms), siis käitutakse vastavalt reeglitele artiklis 8 ja kuul visatakse uuesti.
Keelatud on kasta kuule või snadi märjaks.
Enne kuuli viskamist peab mängija puhastama kuuli mudast, prügist vms. Karistused mittetäitmise eest vastavalt artikkel 34 määrustele.
Juhul kui esimesena visatud kuul siirdub “surnud alale”, siis viskab oma kuuli vastasvõistkond ja nii kordamööda edasi seni kuni kuule ei ole veel mängus (väljakul).
Juhul kui pärast tulistamist või asetamist ei ole ühtegi kuuli väljakul (mängus), siis kohaldatakse artiklis 28 sätestatut.

Artikkel 16 – Mängijate ja pealtvaatajate käitumine mängu ajal
Sel ajal kui mängija viskab oma kuuli, peavad teised mängijad ja pealtvaatajad olema võimalikult vaikselt.
Vastasvõistkonna liikmed ei tohi kõndida, žestikuleerida ega teha midagi muud, mis võiks segada mängijat, kes sooritab oma viset. Ainult mängija oma võistkonnakaaslased võivad seista ringi ja snadi vahelisel alal.
Vastasvõistkonna mängijad peavad olema snadist või ringist tagapool ja kõrval mõlemal juhul mängu suunast vaadatuna ning vähemalt 2 meetri kaugusel. Mängija, kes ei järgi neid reegleid, võidakse eemaldada mängust, kui ta ka pärast kohtuniku hoiatust jätkab samasugust käitumist.

Artikkel 17 – Kuulide viskamine ja kuulid, mis lähevad väljakult välja
Mängu ajal on absoluutselt keelatud sooritada harjutusviskeid (ka väljaspool mänguala). Mängijad, kes eiravad antud reeglit, karistatakse artiklis 34 loetletud reeglite kohaselt.
Viskevooru ajal märgistatud mängualalt väljunud kuulid ja snadi loetakse mängus olevateks välja arvatud artikkel 18 loetletud juhtudel.

Artikkel 18 – Kuulide eemaldamine – “surnud kuulid”
Kuul on mängust väljas (“surnud”), kui ta liigub mängualast väljapoole. Kuul, mis jääb äärejoonele pidama, loetakse mängus olevaks kuuliks. Mängust väljas olevaks kuuliks loetakse vaid see kuul, mis otse ülevalt vaadatuna on täielikult ületanud äärejoone.
Sama kehtib ka juhul, kui kuul ületab rohkem kui ühe küljepiiri või ületab otsapiiri.
Ajalimiidiga mängus märgistatud väljakutel on kuul “surnud” kui ta ületab täielikult piiri, mis tähistab mänguväljakut.
Juhul kui kuul tuleb tagasi mänguväljakule, kas pinnase kallaku, liikumatu või liikuva objekti kaudu, tuleb see kuul otsekohe mängualalt eemaldada ning kõik, mida see kuul on väljakul liigutanud, tuleb panna tagasi nende algsesse asukohta, kuid ainult siis, kui nende asukoht oli eelnevalt märgistatud.
Mängust väljas olevad kuulid tuleb otsekohe väljakult eemaldada. Juhul kui vastase järgmine kuul on juba visatud loetakse need kuulid mängus olevateks.

Artikkel 19 - Kuulide peatamine
Pealtvaataja või kohtuniku poolt peatatud või kokkupuutest suunda muutnud kuulid jäetakse peatumiskohta. Kuuli, mille peatab enda võistkonna liige või kuul, mis kokkupuute tagajärjel oma võistkonna liikmega muudab suunda, eemaldatakse mängust .
Juhul kui asetusena visatud kuuli peatab vastasmängija, saab viskaja valida, kas jätab kuuli peatumiskohta või viskab uuesti.
Juhul kui löödud kuul peatub või muudab suunda mängus osaleva mängija tõttu, saab vastasmängija või -võistkond valida kas:
1) jätta see kuul peatumiskohta;
2) panna see kuul mõttelisele joonele asukohast, on määratud puutepunkti (kuul või snadi) ja kuuli peatumiskohaga, kuid vaid mänguväljaku piires ja eeldusel, et selle asukoht oli eelnevalt märgistatud.
Mängija, kes tahtlikult peatab liikuva kuuli, eemaldatakse otsekohe edasisest mängust, koos oma võistkonnakaaslastega.

Artikkel 20 – Mängu aeg
Kui snadi on välja visatud, on igal mängijal maksimaalselt aega üks minut, et teha oma viskesooritus. Aeg käivitub hetkest kui snadi või viimati visatud kuul on peatunud või hetkest kui on sooritatud vajalik mõõtmine ja selgunud kuulide paremus.
Samad reeglid kehtivad ka snadi viskamise kohta pärast eelmise vooru lõppemist, mis on 1 minut kolme viske sooritamiseks.
Juhul kui mängija ei järgi mängu ajaga seaotud reegleid, karistatakse teda vastavalt artiklile 34.

Artikkel 21 – Liikunud või liigutatud kuulid
Juhul kui väljakul mängus olev kuul liigub näiteks tuule või pinnase kalde tõttu pannakse see tagasi endisesse asukohta. Sama kehtib ka kuulide kohta, mida kogemata liigutatakse mängija, kohtuniku, pealtvaataja, looma või mõne muu liikuva objekti poolt.
Vaidluste vältimiseks, peavad mängijad märgistama kuulide ja snadi asukohad. Märgistamata kuulide ja snadi vastu tehtud pretensioone ei rahuldata; kohtunik võib teha. otsuse ainult kuulide ja snadi tegelikkude asukohtade järgi.
Samas määrustepärane on kuulide liikumine teiste samas mängus kasutatud kuulide tõttu.

Artikkel 22 – Mängija, kes viskab mitte oma kuuli
Mängija, kes viskab võõra kuuliga, saab hoiatuse; kuul, mille ta viskas, loetakse mängus olevaks, kuid see tuleb otsekohe vahetada õige vastu, pärast võimalikku mõõtmist.
Juhul kui see kordub sama mängu jooksul veel; siis see kuul diskvalifitseeritakse ja kõik vahendid, mida see kuul liigutas, pannakse tagasi algasukohta.

Artikkel 23 – Kuulide, mis on visatud valest viskeringist
Kuul, mis on visatud erinevast viskeringist kui snadi, eemaldatakse mängust. Kõik kuulid, mis olid märgistatud ja mida eemaldatud kuul liigutas, asetatakse tagasi algsele kohale.
Vastasmängijal on siiski õigus tunnistada ka mitte määrustepäraselt visatud kuulid mängus olevaks ning kuulid ja snadi, mis liikusid jäävad oma uutesse asukohtadesse.

PUNKTIDE LUGEMINE JA MÕÕTMINE

Artikkel 24 – Kuulide ajutine liigutamine
Mõõtmise ajal on ajutiselt lubatud liigutada kuule ja muid objekte, mis jäävad snadi ja mõõdetava kuuli vahele, tingimusel et nende asukohad on märgistatud. Pärast mõõtmist tuleb kuulid ja muud objektid tagasi nende algasukohta panna. Kui objekte ei saa liigutada, tuleb mõõtmine sooritada sirkli abil.

Artikkel 25 – Punktide mõõtmine
Mõõtmise peab sooritama mängija, kes viskas viimase kuuli või tema võistkonnakaaslased. Vastasmängijatel on samuti õigus mõõta pärast viimast mõõtmist. Mistahes kuulide järjestuse ning viskevooru seisu korral, võib mõõtmiseks kutsuda kohtuniku ning kohtuniku otsus on lõplik.
Mõõta tuleb sobilike mõõtmisvahenditega, mis peavad olema igal võistkonnal. Mõõtmine jalgadega on rangelt keelatud. Mängijad, kes ei järgi neid reegleid, karistatakse vastavalt artiklile 34.

Artikkel 26 – Kuulid, mis võetakse üles enne punktide kokkulugemist
Mängijatel on keelatud enne viskevooru lõppu üles võtta mängu pandud kuule.
Kuul, mis võetakse üles enne punktide kokkulugemist, loetakse kehtetuks juhul ,kui see ei olnud märgistatud.
Selle punkti vastu eksimisel kaebuseid ei aktsepteerita.

Artikkel 27 – Kuulide või snadi liigutamine
Võistkond, mille liige liigutab mõõtmise ajal snadi või vaidlusalust kuuli, kaotab punkti.
Kui kohtunik liigutab mõõtmise ajal snadi või kuuli, langetab ta otsuse võimalikult õiglaselt ja erapooletult.

Artikkel 28 – Snadist võrdsel kaugusel olevad kuulid
Juhul kui snadist võrdsel kaugusel olevad kaks kuuli kuuluvad erinevatele võistkondadele, on jätkamiseks 3 võimalust:
1) kui kumbagil võistkonnal ei ole enam ühtegi mängimata kuuli, loetakse voor kehtetuks ning snadi viskab välja võistkond, kes võitis eelmise vooru.
2) kui ühel võistkonnal on veel mängimata kuule, siis see võistkond viskab neid kuule ja saab nii mitu punkti kui mitu tema kuuli on paremad vastaste parimast kuulist.
3) kui mõlemal võistkonnal on veel mängimata kuule, siis viskab järgmisena võistkond, kes viskas viimase kuuli ning seejärel visatakse kordamööda, kuni ühe võistkonna kuul on lähemal snadile. Juhul kui vaid ühele võistkonnale jääb mängimata kuule, siis viskavad nad need kuulid mängu vastavalt eelmisele punktile.
Kui pärast vooru lõppu ei ole aktsepteeritud alal ühtegi kuuli, loetakse voor kehtetuks.

Artikkel 29 – Võõrkehad, mis on kinnitunud kuuli või snadi külge
Kõik kuuli või snadi külge kinni jäänud võõrkehad, tuleb enne mõõtmist eemaldada.

DISTSIPLIIN

Artikkel 30 – Kaebused
Et kaebused ja märkused oleksid aktsepteeritavad, tuleb need alati esitada kohtunikule. Kaebused ja märkused, mis on esitatud pärast mängu tulemuse teatavaks tegemist, ei arvestata.
Mõlemad võistkonnad on vastutavad vastasvõistkonna mängimiskõlblikkuse (litsentside olemasolu, vanuseklassi, kuulide nõuetele vastavuse, väljakul käitumise jne) jälgimise eest.

Artikkel 31 – Karistused mängija või võistkonna puudumise korral
Mängu alustusõiguse loosimise ja selle tulemuste teatavaks tegemise ajal peavad mängijad olema loosijate juures. 15 minutit pärast loosimistulemuste teatavaks tegemist karistatakse võistkonda, kes ei ole kohale ilmunud 1 punktiga, mis antakse vastasvõistkonnale. Pärast 15 minuti möödumist lisandub vastasvõistkonna arvele 1 punkt iga järgneva 5 minuti eest.
Ajalimiidiga mängus on ooteaeg 5 minutit.
Samasugused reeglid kehtivad ka hiljem pärast iga mängu alustusõiguse loosimist ja igal muul võimalikul juhul pärast kõikvõimalikke pause.
Võistkond, kes ei ole pärast loosimistulemuste selgumist ilmunud mänguväljakule 1 tunni jooksul, on võistlusest eemaldatud.
Võistkond, kes ei ole esindatud täies koosseisus, võib mängu alustada, kuid ei tohi mängus kasutada puuduva mängija kuule.
Ükski mängija ei tohi lahkuda väljakult või mängust ilma kohtuniku loata. Ajalimiidiga mängus, kui mängija soovib korraks lahkuda, siis peab ta oma kuulid ära visanud olema selles voorus. Kui kohtunik ei ole luba andnud, siis kehtivad reeglid artikkel 31 ja 32.

Artikkel 32 – Puudunud mängijate saabumine
Juhul kui puuduv võistleja saabub kohale pärast viskevooru alustamist, ei tohi ta osaleda selles viskevoorus vaid saab alustada mängimist järgmisest viskevoorust.
Juhul kui puuduv võistleja saabub kohale hiljem kui üks tund pärast mängu algust, kaotab ta õiguse selles mängus kaasa mängida.
Võistleja, kes saabub hiljem, võib alustada järgmist mängu, kui ta tõestab, et oli võistkonna koosseisulise liikmena eelnevalt registreeritud. Kui tema võistkond võidab karikamängu, võib ta osaleda järgmises mängus tingimusel, et ta on eelnevalt registreeritud võistkonna liikmena.
Juhul kui tegu on sarjavõistluse või poulega võib see mängija osaleda järgnevates mängudes, sõltumata eelmise mängu tulemusest.
Mäng loetakse alanuks, kui snadi väljavise on aktsepteeritud.

Artikkel 33 – Mängija vahetamine
Ühe mängija vahetamine paarismängus või ühe või kahe mängija vahetamine trios, on lubatud vaid pärast mängude ametlikku algust (relvast pauku tehes, vilega, teavitamisega või mingil muul moel) korraldajate poolt tingimusel, et vahetatav mängija(d) ei olnud eelnevalt registreeritud mingi teise võistkonna koosseisus samaks võistluseks.

Artikkel 34 – Karistused
Mängijaile, kes ei järgi kehtivaid mängureegleid, on võimalik määrata alljärgnevaid karistusi:
1. Hoiatus – kollane kaart
2. Diskvalifitseeritakse kuul, mis visati või mida hakatakse viskama – oranž kaart
3. Diskvalifitseeritakse kuul, mis visati või mida hakatakse viskama ja ka sellele järgnev kuul – oranž kaart
4. Diskvalifitseeritakse terveks mänguks mängija, kes eksis reeglite vastu – punane kaart
5. Diskvalifitseeritakse kogu võistkond – punane kaart
6. Kaassüü korral diskvalifitseeritakse mõlemad võistkonnad – punane kaart

Artikkel 35 – Halb ilm
Kui hakkab vihma sadama, siis kõik voorud, mida oli alustatud, tuleb ka lõpetada juhul kui kohtunik ei otsusta teisiti.Kohtunik, kooskõlastades oma otsust võistluste žüriiga, võib katkestada või tühistada mängud viidates vääramatule jõule (force majeure).

Artikkel 36 – Mängude edenemine/jätkamine
Juhul kui osad mängud ei ole veel lõppenud, kui võistluse järgmise ringi (2 ring, 3 ring jne.) alustamisest teavitatakse, võib kohtunik, olles asja arutanud võistluste korralduskomiteega, vastu võtta ükskõik millise otsuse, mis on vajalik võistluste kiireks ja sujuvaks jätkumiseks.

Artikkel 37 – Ebasportlik käitumine
Võistkonnad, kes vaidlevad mängu ajal, käituvad pealtvaatajate, kohtuniku või organiseerijate suhtes ebasportlikult, eemaldatakse võistluselt. Eemaldamise otsus võib tingida ka eelmiste mängude tühistamise ning kaasa tuua karistused vastavalt reeglite artiklile 38.

Artikkel 38 – Ebakorrektne käitumine
Mängija, kes eksib sportliku käitumise reeglite vastu, või veelgi hullem, näidates üles vägivaldsust korraldajate, kohtunike, teiste mängijate või pealtvaatajate suhtes, saab karistatud sõltuvalt vea raskusest ühe või mitme karistusega, mis on toodud alljärgnevalt:
1. Võistlustelt eemaldamine.
2. Litsentsi tühistamine.
3. Auhindade ja võistluskompensatsiooni konfiskeerimine või hüvitamine võistluse korraldajale.
Mängijale kehtestatud karistus võib laieneda ka tema võistkonnaliikmetele.
Esimese karistuse saab määrata kohtunik. Teise karistuse saab määrata võistluse zürii/kohtunikekogu. Kolmanda karistuse saab määrata võistluste korraldaja, teatades sellest 48 tunni jooksul liidu juhatuse võistluskomiteele. Võistluskomitee otsustab auhindade ja kompenstatiooni edasise käsitlemise.
Lõppotsus jääb kõigil juhtudel liidu juhatusele.
Kõik mängijaid on kohustatud kandma korralikku riietust (paljajalu ja palja ülakehaga mängimine on keelatud). Mängijad, kes ei järgi neid reegleid, diskvalifitseeritakse võistlustelt peale kohtuniku tehtud hoiatust.

Artikkel 39 – Kohtunike kohustused
Võistlust juhtima määratud kohtunike kohus on tagada reeglite ja neid täiendavate korraldusjuhendite järgimine. Kohtunikel on õigus diskvalifitseerida iga võistleja või võistkond, kes ei kuuletu nende otsustele.
Pealtvaataja kohta, kellel on või on peatatud mängijalitsents ja kes oma segava käitumise tõttu mõjutab mängu kulgu, võib kohtunik teavitada liidu võistluskomisjoni. Liidu võistluskomisjon kutsub süüdlase(d) aruandma pädeva distsiplinaarkomisjoni ette, kes määrab karistused.

Artikkel 40 - Žürii otsused ja koosseis
Kõik juhtumid, mida ei ole nendes reeglites sätestatud, tuleb allutada kohtunikule, kes otsustamisel võib aru pidada võistlusžüriiga. Võistlusžürii koosneb 3-5 inimesest.
Eelpool mainitud juhtude otsustamisel on võistlusžürii poolt vastuvõetud otsused lõplikud. Kui hääled on jagunenud žüriis võrdselt, määrab otsuse žürii esimehe hääl.

Käesolevad reeglid on kinnitatud F.I.P.J.P. Rahvusvahelisel Kongressil Izmiris, Türgis, 7. oktoobril 2010. aastal.