Lisaselgitused reeglitele
Selgitus tagasipõrkunud jm viisil „surnud kuuli“ reegli osas
Viimaste võistluste käigus on jälle tekitanud hulganisti küsimusi nn „surnud kuuli“ ja „surnud snadi“ reegel. Teema on arusaadavalt eriti aktuaalne meie sisetingimustes toimuvate mängude puhul, kus väljakud on tavapärasest lühemad. Teen viite kõigepealt reeglite vastavatele punktidele ja selgitan siis paari näite varal reeglite sisu.
Artikkel 9 – „Surnud snadi“
Snadi loetakse „surnuks“ seitsmel järgmisel juhul:
1. Kui snadi on liikunud „surnud“ alale, isegi kui ta tuleb tagasi mängualale. Snadi, mis jääb mänguala piirile, on „mängusolev“. Snadi loetakse „surnuks“ ainult pärast seda kui see on täielikult ületanud mänguala piiri või „surnud“ joone, st kui otse ülevalt vaadates on snadi täielikult ületanud piiri. /… / - ülejäänud 6 juhtu ei ole antud teema jaoks olulised
Artikkel 19 – „Surnud“ kuulid
Iga kuul on „surnud“ hetkest kui see liigub „surnud“ alale“. Kuul, mis on mänguala piiril, loetakse „mängus olevaks“. Kuul on „surnud“ ainult pärast seda, kui see on täielikult ületanud mänguala piiri, see tähendab, kui see asetseb otse ülevalt vaadates täielikult väljaspool seda piiri. Sama kehtib ka juhul, kui märgitud mänguväljakute puhul ületab kuul täielikult rohkem kui ühe mänguväljaku, mis on kasutatava mänguväljaku kõrval, või ületab mänguväljaku otsajoone.
Ajalimiidiga mängudes, mis toimuvad märgitud mänguväljakul, on kuul „surnud“, kui ta väljub täielikult määratud mänguväljakult.
Kui kuul tuleb seejärel tagasi mängualale kas pinnase kallaku tõttu või seepärast, et see on tagasi põrganud liikuvast või liikumatust takistusest, võetakse see kuul koheselt mängust ära ja kõik mida see kuul liigutas, pärast oma liikumist „surnud“ alale, pannakse tagasi (algsesse) kohta tingimusel, et need esemed olid märgistatud.
Iga „surnud“ kuuli peab koheselt mängust eemaldama. Vastasel juhul loetakse see kuul “mängusolevaks“ hetkest kui vastasvõistkond on visanud oma järgmise kuuli.
Nagu näha, siis reeglites toodud põhimõte on selge ja üheselt mõistetav: nii kuul kui snadi on „mängusolev“ seni, kuni ta on täielikult ületanud mänguala tähistava joone, sõltumata sellest, kas tagasipõrkunud ja seetõttu „surnud“ kuul teda puudutas.
Mõned näited:
- Näide 1: Võistkond A, üritades lüüa võistkonna B kuuli, lööb mööda, kuid kuul A põrkab poordist tagasi vastu kuuli B. Sellisel juhul võistkonna A kuul eemaldatakse väljakult, võistkonna B kuul: (i) pannakse tagasi märgitud kohale, kui kuul B oli märgitud; (ii) jääb samasse kohta, kus ta peatus pärast kokkupõrget tagasipõrganud kuuliga A, kui kuul B ei olnud märgitud.
- Näide 2: Võistkond A lööb nt carreau võistkonna B kuulile, kuid kuul B põrkab poordist tagasi väljakule vastu A löögikuuli. Sellisel juhul kuul B eemaldatakse väljakult ja kuul A jääb sinna, kus ta peatus pärast kokkupõrget tagasipõrganud kuuliga B. Pole oluline, kas kuul B oli märgitud või mitte.
- Näide 3: Võistkond A lööb nn „kupuka“ (pr casquette) võistkonna B kuulile, kuul B on küll seetõttu liikumas otsajoone poole, kuid enne kui ta selle ületab, põrkab ta vastu poordist tagasipõrganud võistkonna A löögikuuli ning jääb seetõttu platsile seisma. Sellisel juhul kuul A eemaldatakse väljakult ja kuul B jääb sinna, kus ta peatus pärast kokkupõrget tagasipõrganud kuuliga A. Pole oluline, kas kuul B oli märgitud, või mitte.
- Näide 4: Analoogne situatsioon näitega 3 võib tekkida ka snadi löömisel, kus pärast snadi riivamist võib poordist tagasipõrganud kuul takistada snadi väljakult väljaveeremist. Sellisel juhul tagasipõrganud kuul eemaldatakse väljakult, aga snadi jääb sinna, kus ta peatus pärast tagasipõrganud kuuliga kokkupõrget.
- Reeglite järgi peab iga „surnud“ kuuli koheselt mängust eemaldama. Tuleb arvestada, et „mängust“ tähendab ka mänguväljakuga piirnevalt alalt niivõrd, et see ei mõjutakse mängu tulemust. Näide 5: kui joontega tähistatud mänguväljakul jääb kuul joonele seisma seetõttu, et ta põrkas vastu teist kuuli, mis oli täielikult väljaspool joontega tähistatud mänguväljakut ja seega „surnud“, kuid ei olnud väljaku äärest eemaldatud, siis joonele seisma jäänud kuul loetakse „mängusolevaks“ sõltumata sellest, et ilma „surnud“ kuuli puudutamata oleks ta ilmselgelt joone ületanud.
- Näide 6: Võistkond A tulistab võistkonna B kuuli, kuid tulistab mööda ja möödatulistatud löögikuul põrkab tagasi väljakule. Enne kui tagasipõrganud „surnud“ löögikuul jõutakse eemaldada, tulistab võistkonna A mängija uuesti, seekord võistkonna B kuuli tabades, kuid kuul B põrkab vastu võistkonna A esimese tulistamise „surnud“ löögikuuli ja jääb väljakule. Sellisel juhul võistkonna A esimene löögikuul eemaldatakse väljakult ja võistkonna B kuul jääb sinna, kus ta peatus pärast eemaldatud kuuliga A kokkupõrkamist. Samuti toimitakse, kui võistkonna A teisena visatud kuul põrkab vastu esimesena visatud ja tagasipõrkunud „surnud“ kuuli, sellisel juhul tagasipõrkunud „surnud“ kuul eemaldatakse, kuid teisena visatud ja väljakult mittelahkunud kuul jääb sinna, kus ta peatus pärast tagasipõrganud kuuliga kokkupõrget. NB! Kohtunik võib anda mängijale hoiatuse (kollase kaardi) selle eest, et ta ei eemaldanud (või ei võimaldanud teistel eemaldada) esimesena visatud ja väljakule tagasipõrganud kuuli.
Veel mõned märkused ja tähelepanekud, mis on viimastel võistlustel ette tulnud või jutuks olnud:
- Art. 6 kohaselt on vooru alustaval võistkonnal (võistkond A) üks katse snadi viskamiseks. Kui see ei ole reeglitepärane, siis läheb snadi üle vastasvõistkonnale (võistkond B), kes ASETAB snadi reeglitepärasele kohale. Kui võistkond B asetab snadi siiski reeglitele mittevastavasse kohta, siis antakse võistkonnale B hoiatus (kollane kaart) ja palutakse neil snadi asetada reeglitele vastavasse kohta, snadi asetamise õigus ei lähe tagasi võistkonnale A.
- Väljakuid ümbritsevat puidust (vm materjalist) kuni 30cm kõrgust piiret (nimetame selle „poordiks“), mis on paigaldatud kuulide tõkestamiseks, ei loeta barjääriks Artikkel 5 mõttes (Art. 5 lg 5: Kui väljakud on ümbritsetud barjääridega, peavad need olema vähemalt 1 meetri kaugusel mänguväljakute välispiirist).
Kõik eeltoodud selgitused põhinevad CEP-i presidendi, rahvusvahelise kohtunikekogu liikme ja rahvusvahelise kategooria kohtuniku Mike Pegg’i vastustel, millega saab tutvuda Facebook grupis Petanque Rules – ask the umpire.
